Viimast 300 aastat nimetatakse kokkuvõtvalt antropotseeniks, mil inimtegevusest on saanud Maad kõigiti muutev jõud. Ent nüüd on elu pööranud ette uue lehekülje: alanud on novatseen, ütleb James Lovelock. Uuel ajastul sünnib tehisintellektist tehislik eluvorm – küborgid. Mis neile korda läheb? Mis saab nende arengu käigus inimkonnast ja emakesest Maast?

James Lovelock on maailmakuulus inglise atmosfäärikeemik, mitmekülgne teadlane ja leiutaja. Oma paljudes keskkonnaalastes aimeraamatutes on ta tutvustanud ja selgitanud nn Gaia hüpoteesi: elu ja Maa on vastastiktoimes tervik ning planeeti võib vaadelda üheainsa organismina.

„Novatseeni“ kaasautor on Bryan Appleyard, kes aitas eestikeelse tõlke ilmumisajaks juba 101aastasel autoril raamatut lõpetada. Oma eessõnas rõhutab ta, kuidas James Lovelock on alatiseks muutnud inimkonna arusaama elust ja meie planeedist ning tema uus radikaalne idee novatseenist, mil inimesest ülemad masinad maailma vallutavad, on enam kui tõenäoline. James Lovelocki väitel ei ole olukord inimkonna jaoks siiski lootusetu. Pigem tekib inimeste ja masinate liit, sest nad mõlemad on vajalikud Gaia, elava planeedi Maa alalhoidmiseks.

Bioloog ja semiootik Kalevi Kull ütleb kokkuvõttes raamatu tagakaanel: „Vana Lovelock annab viimase hoiatuse. Ta on juba öelnud, et me ei torgiks Maa atmosfääri, sest Gaia on isereguleeruv süsteem – küll väga võimas, kuid samas tundlik ja habras. Nüüd aga hoiatab ta meid intelligentse tehnoloogia, tundevaeste küborgide eest. Pole kindel, et need, me järglased, hoolivad meist rohkem kui meie ise oma evolutsioonilistest eellastest. Tuleb leppida, et küborgid on peagi meist üle. Hoidkem siis rohelist elu, kuni seda on.”