Kujuta ette elu, milles sa oled nii kaitstud, et ei või minna õue ega kellegagi mängida – sest äkki saad haiget. Printsess Bianka oli just nii hoitud. Ta oli üksildane ja tal oli igav, aga vähemalt mitte midagi paha ei saanud temaga kunagi juhtuda. Kuni ühe päevani, mil kuningas ei tulnud lohega võitlemast tagasi ning printsess Bianka otsustas, et peab isa päästma.

Võib-olla õrn ja habras printsess ei olegi nii õrn ja habras? Võib-olla saab suurest kurjast jagu muudmoodi kui jõuga?