Diskotramm sõidab Lada kõrval postimajja,
Diskotramm sõidab tasaselt,
ma ise sõidan Diskotrammiga,
ma olen selle sees,
ma istun.

Lada on Diskotrammi kõrval rahutu,
Lada ei sõida tasaselt,
Lada paneb katusele vilkuri,
nüüd on ta Diskolada.
Diskolada sõidab trammiteele ette,
Diskotramm teeb diskoavarii.

Kirke Männik on noor luuletaja, kelle jaoks luule on viis enda ja maailma tõlgendamiseks. „See on ja jääb osaks minust ka siis, kui kõik muu mu ümber muutub,“ kinnitab ta.