„Jalutuskäik maailma äärealadele“ naaseb põneva arutluse juurde, mis on Euroopas käinud aastasadu ja Eestiski vähemalt sajandi. Vaevalt leidub ühtegi põhjalikumat islamimaailma geograafia, ajaloo või kultuuri üldkäsitlust, milles al-Idrīsīd ei mainitaks. Sitsiilia kuningat Roger II teeninud 12. sajandi muslimist maateadlase Muḥammad al-Idrīsī teos „Nuzhat al-muštāq f ī iḫtirāq al-ʾāfāq“ (ka lühendatult „Nuzha“ või „Rogeri raamat“) kirjeldab kogu toonast tuntud maailma.

Ajaloolane Üllar Peterson ja filoloog Helen Geršman, mõlemad tunnustatud arabistid, on „Rogeri raamatu“ eestindanud , kumbki eraldi, ja kommenteerivad seda mitme teadusvalla aspektist. Nimelt: mis maa oli sel kaardil ASTLĀNDa, ja kui al-Idrīsī pidas tõesti silmas Eestit, siis mis paigad peituvad araabiapäraste nimede taga? Kus asusid Naiste saar ja Meeste saar, kus „ilus, tore ja õitsev linn“ ANHŪ ja „väike linn, mis on nagu suur kindlus“ QLŪRY (või QLWRY), kus „FLMŪSi kindlus“? Kas BuRNŪ on tõesti Pärnu jõgi?  

Autorite ajaloo ja arabistika alane asjatundlikkus on muljet avaldav.  Antakse ju ka ülevaade islamiaraabia maateadusest ja kirjeldatakse kultuurilist õitsengut Sitsiilias kuningas Roger II õukonnas. Vajalik kõrvalepõige tehakse Tacituse „Germania“ aestii probleemi. Viimane peatükk lõpeb ASTLĀNDa loogilise, tõsiseltvõetava ja teaduslikult uudse kartograafilise tõlgendamiskatsega. Värvitrükis kaardid aitavad ka lugeja enda mõttetööd proovile panna.

Raamat on kirjutatud Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi raamatugrandi toel. https://postimehefond.ee/postimehe-raamatugrant