Ostnud Iirimaal väikese maja, hakkab Paul Kingsnorth seal koos oma naise ja kahe lapsega talu pidama ning loodab, et see on päralejõudmine. Aktiivse keskkonnakaitsja ja kirjanikuna on ta olnud pikki aastaid juurteta ja arvab, et oma maalapp võib saada ühe sügava lootuse täitumiseks, pesapaigaks, koduks. Vastu ootusi seisab ta aga äkitselt silmitsi olukorraga, kus tema kirjanikuelus lihvitud tööriistad osutuvad kõlbmatuks ning senised arusaamad keelest ja kirjutamisest kipuvad üldse murenema. Tundub, et ta satub sõjajalale koguni kultuuri enesega.

Varasem kokkupuude põlisrahvastega, D. H. Lawrence'i ja Annie Dillardi teosed ja igapäevane maaeluga maadlemine panevad teda „Metsikutes jumalates“ küsima, mida tähendab kuuluda, missuguseid ohvreid tuleb tuua, et ühes elus tõeliselt kohal olla, ja kas sõnad saavadki üldse esitada tõde maailma kohta – või on nad hoopis osalised selles suures vales, mis hakkab elu suretama.