Eelmise sajandi lõpus mõtiskleti palju teaduse tuleviku üle. Mõne teadlase arvates oldi jõutud lõpusirgele ja üsna varsti võimelised dešifreerima „Jumala mõtlemist”.

„Mina, vastupidi, usun, et me oleme alles selle teekonna alguses,“ kirjutab Ilya Prigogine oma eessõnas. „Me näeme esile kerkimas teadust, mis ei piirdu enam lihtsustatud, idealiseeritud olukordadega, vaid seab meid silmitsi reaalse maailma keerukusega ning lubab inimlikul loovusel tunda ennast ühe ainulaadse väljendusena sellest fundamentaalsest tunnusjoonest, mis on looduse kõikidele tasanditele ühisomane.

Soovin käesolevas raamatus anda ülevaate sellest kontseptuaalsest muutusest, mis tingib uue peatüki avanemise füüsika ja matemaatika suhete viljakas ajaloos, ning püüan teha seda loetavalt ja ligipääsetavalt igale inimesele, keda huvitab meie loodusemõistmise areng.“

Ilya Prigogine (1917–2003) oli vene päritolu Belgia füsikokeemik ja teadusfilosoof ning Nobeli auhinna laureaat.