Noor prantsuse aristokraat ja jurist Alexis de Tocqueville (1805—1859) ületas 1831. aastal Atlandi ookeani, et uurida pea sama noorte Ameerika Ühendriikide vanglasüsteemi. Kohale jõudes rabas teda aga tolle aja kohta seninägematult võrdne ühiskond, kiriku ja riigi lahusus ning juba mujal maailmas kuulsust koguda jõudnud ameerikalik demokraatia.

Kõrvutades Prantsuse, Inglise ja Ameerika demokraatiat, tõi Tocqueville välja kaks põhivoorust: vabaduse ja võrdsuse. Prantsuse revolutsiooni kandev sõnum oli võrdsus, mis ometi ei viinud nn korraliku demokraatia väljakujunemiseni. Inglismaal oli vabadust, ent nappis klasside vahelist võrdsust. Ameerikas oli aga nii ühte kui ka teist ja kõigele lisaks uhiuusi, läbinisti demokraatlikke probleeme: pressivabaduse kahe teraga mõõk, rasside vahelised pinged, kapitalismist rikastunute korrumpeerumine ja individualistlikku avantürismi soosivas kultuuris väetite mahajäämine.

Kodumaale naastes kirjutas Tocqueville märgilise tähtsusega „Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast“ (1835—1840) – tsiteerituima Ühendriikide poliitikast kirjutatud raamatu –, milles tehtud tähelepanekud ei ole kaotanud oma teravust ja aktuaalsust tänini.