Heikki on 54-aastane kirjanik Soomest Turu linnast. Avaldanud alates 2017. aastast neli raamatut. Heikkile meeldib lugeda, matkata, looduses liikuda ja seenel käia. Seda viimast kohe hiigla palju. Hetk enne nendele küsimustele vastamist oli ta samuti metsas, ent pidi raamatuklubile üle veebi intervjuu andma, muidu oleks ta jäänudki sinna. Metsa.
Lemmikkoht lugemiseks: Rong. Või pink mõnes Kesk-Euroopa raudteejaamas.
Minu esimene raamatumälestus:
Lapsena loeti mulle palju ette. Mulle meeldisid muumitrollid. Väheke hiljem jättis jälje esimene Tarzani-raamat. Minu esimene raamatumälestus on pigem ikkagi kõigi raamatutega seonduv salapärane meeleolu, mitte mõni kindel teos.
Meeldejäävaim kogemus raamatuga:
Neid on õnneks nii palju, et ühtki eraldiseisvat, kõigeülest kogemust ei ole meelde jäänud. Noorena jättis võimsa mulje William Burroughsi „Alasti lõunasöök“. Ma ei mõistnud „Alasti lõunasöögi“ satiiri, nii et jõuline tundetulv võis sellestki tuleneda. Mõningaid raamatuid prooviti mulle lapsena ka keelata, nagu Christy Browni „Dawn All the Days“, ja sellise raamatu pihtapanek ja lugemine oli alati eriti erutav. Arvan, et lapsi saab nii lugema panna, kui raamatud neile ära keelata.
Raamatupood või raamatukogu?Praegusajal peaaegu eranditult raamatupood. Loen praegu suuremalt osalt üksnes taustateoseid enda raamatute kirjutamiseks ja tahan neid sellepärast oma riiulisse saada. Samal ajal ostan raamatuid ka lihtsalt lugemiseks.
Minu lemmikžanr: Sellist ei ole. Olen kõigesööja. Viimase paari aasta jooksul olen lugenud palju 20. sajandi alguse Austria kirjandust, nagu Canetti, Musill, Broch. Mulle meeldivad raamatud, mis on hästi kirjutatud. Ma hindan isikupärast stiili.
Paber või digi?
Paber. Olen elu jooksul lugenud ainult ühte digiraamatut.
Halb raamatuharjumus?
Ma ei suuda taluda allajoonimist ega servamärkusi. Raamatute sodimine ükskõik millisel moel on hirmus. Teisest küljest kannatan ise oma tõrke all, sest peaksin tegema taustaraamatuid lugedes neisse tähelepanekuid, aga ma lihtsalt ei suuda seda. Nüüdseks olen vähemalt märkmepabereid kasutama hakanud. Varem pidin mingi kindla asja ülesleidmiseks sageli kas ühe või mitu raamatut läbi otsima.
Heikki Kännö sulest on eesti keeles ilmunud raamat „Unessaar“.
„Ridade vahel“ on Postimehe kirjastuse
mikrorubriik, milles proovime raamatusõprade hingeelu lugeda.
Kommentaarid