David Vseviov on ajaloolane ja õppejõud. Tema hääl ja mõtted jõuavad inimesteni nii ajalooteemalistes raadiosaadetes, artikliveergudel kui ka telesaadetes. Lisaks kõigele muule on David ka väga suur raamatusõber.
Praegu loen
...
Tavaliselt loen mitut raamatut korraga – osa seonduvad raadiosaate „Müstiline Venemaa“ ettevalmistusega; hetkel on käsil Jelena Katišonoki romaan „Kui inimene läheb ära“ ning autorilt kingitusena saadud Katri Raik „Viimane lahke maja“. Ilmselt seetõttu, et mõlema raamatu keskseks tegelaseks on „maja“.
Tavaliselt loen mitut raamatut korraga – osa seonduvad raadiosaate „Müstiline Venemaa“ ettevalmistusega; hetkel on käsil Jelena Katišonoki romaan „Kui inimene läheb ära“ ning autorilt kingitusena saadud Katri Raik „Viimane lahke maja“. Ilmselt seetõttu, et mõlema raamatu keskseks tegelaseks on „maja“.
Lemmikkohad lugemiseks on kevadel terrassil, külmemate ilmadega – kohvikus. Tegelikult, pigem, kodus, diivanil. Omal ajal uinumiseelsel tunnikesel voodis. Nüüd mitte – hilisõhtuti ei saa enam aru, mida loed.
Minu esimene raamatumälestus on ilmselt Heinrich Hoffmanni „Kolumats“ ja Buschi „Maks ja Moorits“ ning seda illustratsioonide tõttu.
Meeldejäävaim kogemus raamatuga
Pettumus, kui sain 10-ks sünnipäevaks kingitusena Fenimore Cooperi venekeelsed kogutud teoste köited – selgus, et lugudest enamus polnud kaugeltki nii põnevad, kui „Viimane mohikaanlane“.
Raamatupood või raamatukogu?
Mõlemad. Viimasel ajal ilukirjanduse puhul pigem raamatukogu.
Minu lemmikžanr
Ei oska öelda – naudingut ning ka pettumust on pakkunud väga erinevatesse žanritesse paigutuvad teosed. Siis jäävad pooleli, aga maitse üle vist ei vaielda.
Paber või digi?
Kindlalt paber, kuigi olude sunnil („vene asjad“) tuleb sageli kasutada digivarianti.
„Ridade vahel“ on Postimehe kirjastuse mikrorubriik, milles proovime raamatusõprade hingeelu lugeda.
Kommentaarid ▪ 2